Esimese, õpetaja loodud mängu puhul oli laste ülesandeks pildi järgi ära tunda muusikapill ning seejärel ühendada see pilli algustähega. Lapsed said ühekaupa ise suure ekraani juures käia ning puutega pildi ja tähe ühendada.
Teises mängus pidid lapsed esemed kaheks jaotama vastavalt sellele, kas seda kasutatakse muusika tegemiseks või mitte. Kolmandas mängus kuulati lühikest heliklippi ning määrati selle järgi, mis instrumendiga on tegemist. Heliklipp ühendati õige pildiga.
Kuna igal lapsel oli võimalus käia nn tahvli ees, mõtlesid lapsed kogu tegevuse vältel kaasa ja aitasid vajadusel ka seda last, kes parasjagu mängu mängis. Lastele meeldisid mängud niivõrd, et rühmaga käidi neid mängimas kohe mitu korda.
Lisaks eelnevatele mängudele oli õpetaja ette valmistanud 2 mängu, kus lapsed ise ekraani ei puutunud, vaid osalesid aktiivselt oma istekohtadelt. Üheks mänguks oli n-ö õnneratas, kus lapsed niemtasid muusikapilli, millel ratas pidama jäi. Teiseks mänguks oli memoriin, mille tarbeks lapsed olid ise erinevate pillidega poseerinud.